Nagu te juba teate, sahmerdab Rähnu juba mitmendat päeva pealinna kultuuriskeenel ja ahmib endasse kõike, mis teele jääb.
Rähnu käis 27. märtsil Telliskivi Loomelinnakus, F-hoones, rahvusvahelist teatripäeva tähistamas ja leidis endale kreegipuuviljakarva sametkleiti kandva pruudi. Istus siis Rähnu koos pruudiga raamaturiiuli otsas ja tuba oli tiine intellektuaalsest ja samas kergelt iroonilisest konversatsioonist. Hommikul käisid nad koos pruudiga Balti jaama turul ja ostsid ülesäilinud asjade kuudist turisti eine.


Siis läks Rähnu otsejoones Von Krahli Teatrisse, kus ta nägi näitleja Taavi Eelmaad, kellelt ta küsis, et mis kel su luuleõhtu algab ja et mis etendus täna teatris on. Kell 9 algas luuleõhtu ja kell 7 etendus (nagu tavaliselt). Rähnu tutvus ja sai sõbraks teatri administraator Kersti koeraga, kelle nimi on Disko. Rähnu kogus Krahlist teadmise, et Von Krahl on Eesti kõige esimene blackbox teater. Siis sai kellapoiss juba niipalju et Taavi Eelmaa ehk siis Heinrich Halo luuleõhtu hakkas algama - see toimus teatri tehnikute ruumis, kolmandal korrusel ja meeldis Rähnule väga.
Rähnu tutuvub Von Krahli Teatriga.
Teatrikoer Disko. (Mitte segi ajada diskokoer Teatriga.)

Rähnu tutvub Tallinna vanalinnas surematu kunstiga.
Ülle Voosalu meisterdatud hunnitu lind, kes murdis Rähnu südame.
Järgmisel päeval sattus kunstilemb-kivi ka disainibutiiki, kus selgus, et tal on hämmastavalt hea ja kallis maitse. Näiteks meeldis Rähnule üle kõige Ülle Voosalu tehtud hõbelind.


 
Seejärel säädis Rähnu sammud Kirjanike majja ja Teatriliitu.
Aga palun, siin on pilt Rähnust musta laega saalis ja Teatriliidus. Kas pole mitte hämmastavalt kultuurne kivi?!?

   

Õhtu hakul luges Rähnu veel Rimbaud’ "Hooaega põrgus", prantsuse keeles kusjuures! Soovitab eesti keeles ka lugeda, ütles, et Europeia sarjas on see ilmunud ja et kahtlemata see raamat muudab maailma. Ja ongi paljudel loomeinimestel muutnud.